Kuidas saada rikkaks?**

SISSEJUHATUS

Rikkust saab mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kellel on rohkem raha mingil konkreetsel ajahetkel. Meetodi peamiseks puuduseks on, et see ei näita seda, kui palju oli samal inimesel raha eile ja kui palju tal on seda homme või kuu aja pärast.

Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid vaesed, siis said äkki rikkaks, seejärel aga jälle vaesusid. Inimesed võidavad miljoneid, kuid on peagi tagasi seal, kust alustasid. Või samas on tuttavad lood professionaalsetest sportlastest, kes kahekümne nelja aastaselt teenivad miljoneid dollareid aastas, aga kolmekümne nelja aastaselt magavad silla all.

(Kiyosaki ja Lechter 2001b, 73)

Kuidas on selline asi võimalik – olla ühel päeval miljonär ja järgmisel pankrotis?

Üks võimalikest hindamisviisidest on vaadata kui palju keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Samas ütleb Kiyosaki (2001b, 73): „Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et elus ei ole tähtis see, kui palju raha sa teenid, vaid see, kui palju sa suudad alles hoida.“ Sellest loogikast lähtudes ei näita palganumber seda kui rikkas keegi on või saada võib. Seda saaks öelda siis kui teada, kui palju konkreetne inimene iga kuu alles suudab jätta ning palju ta juba kogunud on.

Parem alternatiiv on mõõta mitte rikkust vaid jõukust. Jõukus sisaldab endas ajalist mõõdet, seega on mõõtühikuks aeg. Kiyosaki (2001b, 98) raamatus ütleb Buckminster Fuller: „Jõukus võrdub päevade arvuga, mil inimene on suuteline toime tulema ehk teisisõnu, kui ma lõpetaksin täna töötamise, kaua ma siis toime tuleksin?“ Sellele küsimusele vastata on keeruline.

Jõukuse arvestamisel peab arvesse võtma järgnevat (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 79- 81):

- tulude kohapealt
palk dividendid ja intressid üüritulud ja kasutusmaksud

- kulude kohapealt
maksud toit üür või laenumaksed ning kommunaalmaksed riided meelelahutus transport

- varade ehk aktiva poole pealt
pabervara (aktsiad, obligatsioonid, võlakirjad, intellektuaalne omand) kinnisvara

- kohustuste ehk passiva poole pealt
hüpoteek järelmaksud krediitkaardid

Eelnev loetelu pole arvatavasti täielik ning igal selles loetud punktil esineb ka erinevaid vorme. Sellest lähtuvalt võib tõdeda, et vähemalt esimesel korral tuleks varuda oma jõukuse väljaarvutamiseks päris palju aega. Konkreetne aja hulk sõltub sellest kui täpselt on teada oma igakuised kulud ning kas on teada oma vara väärtus või on vaja seda spetsialistide abil hinnata.

Kui kogu sissetuleku moodustab ainult palk töö eest, siis on selge, et nagu lõpetada töö tegemine lõppeb ka raha juurdetulek. Sellisel juhul on vastus lihtne: jõukuse kogus on päevade arv järgmise palgapäevani (ja seda siis kui ei juhtu midagi erakordset raha nõudvat). Kui aga on olemas ka säästud, siis vajab vastus juba arvutamist. Näitena vaatan olukorda, kus inimesel on 25 000 krooni sääste pangas ja igakuised kulutused eluasemele, söögile jne. on 5 000 krooni. Jagades säästude hulga igakuisete kuludega (25 000 / 5 000) saame vastuseks, et selline inimene saaks ilma tööl käimata elada järgmised 5 kuud. Olukord muutub huvitamaks siis kui inimesel on ka muid sissetulekuid kui palk (näiteks korteri väljaüürimisest, firma omanikutulu vms.). Sellisel juhul peab ka neid arvesse võtma. Olenevalt muude tulude suurusest võib jõukus olla üks kuni lõpmatu arv päevi, s.t. tööl käimine ei pruugi olla vajalik.

1. JÕUKUS PEITUB ARVUDES

1.1 Rahavoo haldamine

Kuidas aru saada, kes on rikas, kes on vaene ning keda nimetada keskklassiks? Kas seda näitab lõpetatud kool ja omandatud haridus? Kas saab sellest aru sissetuleku suuruse järgi? Viimasele kahele küsimusele vastust teades, kahjuks öelda ei saa, kellega on tegemist. Küll aga saab seda teada kui näha inimese rahavoogu s.t. teada kuidas inimene oma raha kasutab. Selleks on vaja näha ning aru saada vastava isiku tulude-kulude aruandest ning bilansist. Sellele küsimusele on pühendatud „Rikas isa, vaene isa“ (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 71-99) raamatus kogu kolmas peatükk. Järgnevalt aga kolme erineva jõukusastmega inimese tulude-kulude aruanne ning
bilanss (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 79-81):

Joonis 1. Vaese, keskklassi ja rikka inimese rahavoo erinevused


Vaest inimest iseloomustab joonisel 1 toodust kõige vasakpoolsem skeem. Sealt on näha, et vaese inimese raha liigub sissetulekutest väljaminekutesse ehk ta saab palga ning kulutab selle enne järgmist palgapäeva.

Keskklassi puhul on raha kasutamine veelgi ebaefektiivsem. Tema raha liigub samuti sissetulekutest väljaminekutesse, kuid vahepeal läbib see raha ka kohustusi. Keskklass saab juba niipalju palka, et pangad või muud finantsasutused on valmis talle laenu andma. Laenu võimalusi keskklass enamasti ka kasutab. Seega ei kuluta ta jooksvalt mitte ainult oma palka, vaid kasutab seda sissemaksetena ostmaks asju järelmaksu ja/või laenuga. Ta võtab selle abil endale kohustusi tulevasteks perioodideks (palgapäevadeks). Nagu on joonisel 1 keskmisel skeemil näha peab keskklass enne endale vajalike igakuiste kulutuste tegemist tasuma ka juba varemvõetud kohustuste makseid. Selline inimene on müünud oma tuleviku, s.t. ta peab käima tööl selleks, et oma võlgu tasuda ehk ta on niiöelda „orav rattas“ (Kiyosaki kasutatav kujundlik
väljend).

Rikka inimese rahaasju on kujutatud joonisel 1 kõige parempoolsemal skeemil. Rikka inimese raha liigub ka bilansi varade poolele ehk selline inimene paneb oma sissetulekutest kõigepealt ühe osa kõrvale ning ostab selle eest varasid. Alles seejärel teeb ta vajalikud kulutused.

Paremaks mõistmiseks toon siinkohal näite: kõik ülalkirjeldatud lastakse töölt lahti, s.t. neil kaob sisstulek nimega palk. Mis nendega juhtub? Vaene inimene ei saa enam oma esmaseid vajadusi rahuldatud. Ta ei saa osta toitu jne. Keskklassi inimesega on lugu aga hullem – ta ei saa samuti oma esmaseid vajadusi rahuldatud, kuid lisaks sellele tunnevad tema vastu huvi ka pank või muud kreeditorid, kes võivad konfiskeerida ka selle inimese igasuguse vara, sealhulgas kodu, kui ta piisavalt kiiresti uut töökohta ei leia. Rikas inimene võib aga vähemalt mingi aja, kuid võib juhtuda, et ka igavesti rahus edasi elada ilma töötamata, kuna tema varad võimaldavad äraelamist, s.t. ta saab oma vajadused katta varadest laekuvatelt sissetulekutelt.

1.2. Jagunemine rahateenimisviisi järgi

Raamatus „Cashflow Quadrant“ (Kiyosaki ja Lechter 2000) jaotatakse inimesed nende peamise rahateenimisviisi järgi neljaks. Kiyosaki väidab, et nendes neljas veerandis olevad inimesed mõtlevad kõik täiesti erinevalt ning nende põhiväärtused erinevad oluliselt. Samas ütleb ta, et on võimalik tegutseda korraga ka mitmes veerandis. Igas veerandis tegutsedes on oma eelised ning puudused. Seda jaotust kujutab endast joonis 2.

Joonis 2: Rahavoo veerandid


(E)mployee – töötaja on ülemine vasakpoolne veerand. Selles veerandis tegutseb enamik inimesi. Sellel inimesel on olemas töökoht. Enamasti otsib selline inimene kindlat ja võimalikult suurte lisahüvedega töökohta. Sellest, et tegemist on sellesse veerandisse kuuluva inimesega saab aru ka tema ütlemiste kohta raha teemal: ta väidab, et raha pole oluline.

(S)elf-employed – väikeettevõtja on alumine vasakpoolne veerand. Selles veerandis tegutsevad inimesed, kes tahavad olla iseenda ülemused (omada töökohta). Nad on enamasti suhtumisega: teen kõik ise. Tegemist on hästiharitud professionaalidega kes leiavad, et ise saab asja kõige paremini tehtud – nad on enda arvates kõige targemad. Reaalselt on neil tihti lihtsalt hirm teiste inimeste suhtes ning nad ei suuda teisi usaldada. Lisaks on selles veerandis tegutsejad kõige kõrgemini maksustatud.

(B)usiness owner – äri omanik, kes esitab endale küsimust: Miks teha seda ise kui on võimalik seda tegema keegi palgata ja see keegi oskab seda teha paremini? Need inimesed annavad kõik ülesanded kellelegi teisele täitmiseks, et saaksid ise tegelda kõige raskema tööga – mõtlemisega. Selliste inimeste puhul on oluline osata töötada teiste inimestega ning näha tervikut, et saaks luua süsteemi. Nende inimeste puhul pole oluline, et nende toode või teenus oleks kõige parem, vaid hästi toimiv süsteem, mille kaudu oleks võimalik seda toodet või teenust müüa üle kogu maailma (võimalikult paljudele inimestele). Näitena toob Kiyosaki (2000, 28-29) Ray Krocki
(McDonalds) ning Bill Gatesi (Microsoft). Nagu me kõik teame pole nende tooted kõige paremad, mida võimalik saada, kuid nende tooteid saab osta lihtsalt ning igal pool üle maailma.

(I)nvestor – investeerijaks saab varem või hiljem igaüks, kes soovib jõukaks saada ja jääda. Samas nimetab Kiyosaki (2000, 29) seda rikaste inimeste mänguväljakuks. Kiyosaki (2000) annab läbi oma raamatu mõista, et kõige parem on olla paremal pool ehk B ja I veerandis. Seda põhjusel, et äri omanikuna saad sa ise kontrollida oma maksukoormust ning regulaarset tulu, mida omakorda saab kasutada tegutsemiseks I veerandis ehk investeerimiseks.

2. JÕUKAKS SAAMISE TEGEVUSED

2.1. 70/30 valem

70/30 valem on niivõrd lihtne, kuid samas tohutult inimese majandusliku olukorda muutev. Viimast muidugi juhul kui seda valemit järgida.

70/30 valem (Kiyosaki ja Lechter 2001a, 149; Rohn 2003, 107-110): Ela 70% oma sissetulekutest, ülejäänud 30% jaota järgnevalt: 1/3 anna ära heategevuseks; 1/3 pane eraldi pangaarvele säästudeks; 1/3 investeeri varadesse. Kunagi ära võta seda raha enam sealt tagasi. Tagasi võib muidugi võtta raha, mis on juurde tekkinud selle raha kasutamise tulemusena.

Heategevus (Rohn 2003, 107): „Heategevus on mõeldud nendele, kes vajavad abi.“ Säästud (Rohn 109-110): „Säästudel on tähtis osa sinu rikkaks saamise plaanis, sest need pakuvad meelerahu, valmistades sind ette rasketeks aegadeks.“ Investeerimine varadesse (Rohn 2003, 108): „Seda raha kasuta ostmiseks, ehitamiseks, tootmiseks või müügiks. Võtmemoment on osavõtt äritegevusest, isegi kui oled sellega vaid osaliselt hõivatud.“

Näitena toon ära inimese, kes saab kätte iga kuu 5 000 krooni. Peale palga laekumist pangaarvele peaks ta sellest 500 krooni kandma mõnele heategevale organisatsioonile (avalikes huvides tegutsevate ühingute nimekirja leiab Eesti Vabariigi Valituse poolt vastu võetud korraldusest: „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri“. Annetades seal nimetatud organisatsioonile saab tulumaksu tagasi). Järgmises 500 krooni peaks kandma teisele arveldusarvele, nimega säästud ja seda seal hoidma. Edasi tuleks 500 krooni eest osta näiteks väärtpabereid s.t. investeerida. Seega jääb sellisel inimesel oma muude kulutuste katmiseks 3 500 krooni.

Juba seitsme kuuga koguneb inimesel oma säästude kontole ühe kuu kulude raha ning samapalju ka investeeringutena, mis on loodetavasti juba jõudnud ka jõudsalt kasvada. See annab inimesele vabaduse, mida saab ainult raha eest – võimaluse näiteks ühe kuu töökohast lahkumise järel rahulikult puhata enne uuele tööle ruttamist. Muidugi mida kauem niiviisi on toimitud seda pikemaks see periood kujuneb. Minu puhul on selleks perioodiks üle 3 aasta, mis ma võiks kodus istuda ja kasvõi lage vaadata ning see ajareserv suureneb pidevalt.

Alternatiivina 70/30 valemile pakub „Secrets of the Millionaire Mind“ (Eker 2005, 2:31:35-2:39:00) autor välja 50/50 valemi. See valem ütleb, et elada tuleks 50% oma maksudejärgsest sissetulekust. Teine pool oma sissetulekust tuleks kulutada sarnaselt 70/30 valemile, kuid lisaks veel 10% haridusele ning 10% tundmaks end rikkana. Hariduse all mõtleb autor raha kogumist kõikvõimalikel kursustel osalemise kulude katmiseks. See mõte tundub mõistlik. Tundmaks end rikkana kulutustena näeb autor, et iga kuu peaks inimene kulutama osa raha selleks, et näida ja tunda end rikkana s.t. minema selle eest sööma kallisse restorani, jahiga purjetama vms.

Seega on võimalusi valida süsteemsete teede vahel rikkuse ja jõukuseni. Usun, et see kumb tee valida sõltub inimesest. Kui olla harjunud kulutama suurt osa oma senistest sissetulekutest lõbustuste peale, siis on arvatavasti parem järgida 50/50 valemit. Seda põhjusel, et vältida masenduse tekkimist ning käega löömise soovi. Samas kui puudub selline harjumus, siis ise soovitan rakendada esimest 70/30 valemit ning soovi korral suurendada investeerimise osakaalu igakuiste elamiskulude arvelt.

2.2. Tegevuse mõjujõud

Teised viisid jõukaks saamiseks on erinevate asjade / tegevuste võimendamine. Võimendada saab mõistust hankides uusi teadmisi, oma tegevusi luues endale (elu)plaani ning seades eesmärgid, tegevusi õppides ning kujundades endale kasulikke harjumusi ja ka vara andes seda teistele tasu eest kasutada.

Kõige suurema mõjujõuga inimese elus on tema mõistus ning arusaamad asjade olemusest. Vastus küsimusele, mida pead targaks tegevuseks, raamatust „Retire Young Retire Rich“ (Kiyosaki ja Lechter 2003, 73): „Keskklass: turvaline töökoht, suur maja, raha säästmine, rikkad on ahned. Rikkad: loo ettevõtte, kortermajad, raha investeerimine, rikkad on suuremeelsed.“ Sellised vastupidised arusaamad mõjutavadki inimeste elu ehk see mida keegi peab õigeks saab ka selle inimese reaalsuseks.

Neid arusaamu ning teadmisi erinevatest arusaamadest saab omandada läbi enda harimise ehk esimene koht, kuhu kulutada peaks olema haridus. Kõikides oma raamatutes hoiatab Kiyosaki, et enne tegutsemist tuleb end harida ning otsida kompetentseid nõuandjaid. Samas selgitab ta üht väga huvitavat probleemi nõu otsimisega. Nimelt ei saa keegi head nõu anda kui sa ei saa sellest aru. Näiteks võin ma sul soovitada osta optsioone või müüa aktsiad lühikeseks. Kui aga näen, et sa ei saa aru millest räägin, siis olles professionaal mingis valdkonnas soovitan sulle hoopis midagi muud – midagi vähemkeerulist ning ka vähemtootlikku. Näiteks soovitan sul
teha endale pensioni II ja III sammas ning panna sinna iga kuu raha ja oodata. See on hind, mis tuleb maksta neil inimestel, kes ei vaevu end harima näiteks väärtpaberite teemal.

Samaväärseid näiteid võib tuua ka kinnisvara teemast või ettevõtlusest ning kindlasti ka muudest valdkondadest. Seega esimene asi mida võimendada on oma mõistus – mis võib olla inimese suurim vara, kui ka suurim kohustus. Kõik sõltub sellest, mis tundub arukas ja mis liiga riskantne. Riskantsed tunduvad aga asjad, millest ei saada aru.

Tegevus, mis kindlasti mõjutab inimese elu positiivselt, on eluplaani koostamine. Peamiseks põhjuseks on see, et eluplaani koostamisel inimene mõtleb läbi selle, mida ta tegelikult elu jooksul saavutada tahab ehk püüab leida elu mõtet. Olles selle kirja pannud saab selgeks ka põhjus, miks just selliseid asju või positsioone saavutada tahetakse. See põhjus tuleks kindlasti üles kirjutada ja hoida kusagil igapäevaselt kättesaadavas kohas, et saaks endale meelde tuletada oma tegevuste eesmärgistatust. Samuti annab see võimaluse vaadata kui palju ning millises suunas on oma eesmärkidest kõrvale kaldutud. See omakorda võimaldab teha korrektuure käitumises.

Kui olemas on haridus ja eesmärk ning põhjus, siis saab asuda tegutsemise juurde. Efektiivse inimese 7 harjumuse koolitusmaterjal (FranklinCovey Co. 1998, 27): „Kõigepealt kujundame meie oma harjumused, seejärel hakkavad harjumused meid kujundama.“ Samast ideestikust lähtuvalt võib lugeda raamatust „Retire Rich Retire Young“ (Kiyosaki ja Lechter 2003, 223-237) kuut jõukaks saamise ja jäämise harjumust:

1) hire a bookkeeper (palka raamatupidaja);
2) create a winning team (loo võitjate meeskond);
3) constantly expand your context and your content (järjepidevalt laienda oma teadmisi võimalustest ning arusaama neist);
4) keep growing up (saa vanemaks: arukamaks);
5) be willing to fail more (ole valmis rohkem läbikukkuma);
6) listen to yourself (kuula oma sisemist mina).

Järgin neid harjumusi samuti. Palkasin endale raamatupidaja, loon meeskonda ning laiendan oma teadmisi ja suurendan oskusi. Püüan teha arukaid otsuseid ning olen valmis ka läbi kukkuma (olen loonud seda võimaldavad rahalised reservid). Samuti kuulan oma sisemist mina ja teen asju, mis mulle tõelist rahulolu pakuvad.

2.3. Vahendid

Jõukaks saamiseks ja jäämiseks on piiratud arv võimalikke vahendeid. Nendest on ka juttu Kiyosaki raamatutes. Vaadates Kiyosaki ja tema nõuandjate seerias ilmunud raamatuid, siis on näha, et ta on võtnud eesmärgiks anda sissejuhatavad ning inspireerivad mõtted edasi kõikide võimalikke varade valdkondades. Samas ei ole kindlasti piisav ainult nende raamatute lugemine ning see on ka kirjas igas raamatus, et lisaks tuleks otsida abi ja oskusteavet vastavatelt kohalikelt spetsialistidelt. Üks võimalikke vahendeid jõukaks saamisel on omada palju raha. Iseenesest pole selles midagi halba kui raha juba palju on, kuid olgem realistid – see pole eriti reaalne. Seega see on vähetähtis võimalus alustades, kuid oluline on teada seda, kuidas raha
abil raha teha, siis kui seda juba natukenegi kogunenud on. Seega üks jõukaks saamise vahendeid on ja jääb kindlasti raha.

Üks häid võimalusi kiiresti oma varandust kasvatada on B-tüüpi äri käimapanek. Btüüpi äri on ettevõtmine, milles ise töötama ei pea ehk ettevõte mida kontrollid, kuid milles ise igapäevaselt ei pea füüsiliselt kohal olema. See eeldab oskust üles ehitada süsteeme ning oskust teha tööd inimestega. Minu soov on samuti selliseid ärisid käivitada, kuid seni pole see veel õnnestunud.

Järgmine vara liik on pabervara, mis jaguneb laiemalt kolmeks: aktsiad, fondide osakud ning intellektuaalne vara.

Aktsiad jagunevad kaheks: avalike ettevõtete aktsiad ning eraettevõtete aktsiad või osad. Avalike ettevõtete aktsiaid on võimalik omandada kergelt – kasutades selleks börsi abi. Eraettevõtete puhul tuleb tunda õigeid inimesi.

Fondide osakuid on samuti lihtne omandada – tuleb vaid anda näiteks internetipanga kaudu vastav korraldus ja juba paari päeva pärast võibki neid oma väärtpaberikontol näha.

Aktsiate ja fondiosakute suurimaks plussiks ja miinuseks on see, et ühe aktsia või fondiosaku hind on alati üks ja seesama üle kogu maailma. Plussiks veel see, et nad on enamasti likviidsed – lihtsalt vahetatavad raha vastu. Miinuseks see, et nende tagatisel ei saa enamasti pangast laenu.

Aktsiate ja fondiosakutega saab teha väga mitmeid tehinguid: osta, müüa, lühikeseks müüa, osta optsioone, müüa optsioone.

Intellektuaalne vara võib olla mõne raamatu, heliteose või filmi autoriõigus ja ka muude leiutiste (patendiga kaitstud) asjade autoriõigus. Olenevalt asjast võib selle kasutamise eest raha saamine olla raskendatud.

Viimane vara liik on kinnisvara, mis on kõige parem vahend jõukuse säilitamiseks. Seda väga mitmetel põhjustel: kinnisvara hinnad muutuvad aeglaselt (võrreldes väärtpaberitega); kinnisvara tagatisel annavad pangad väga hea meelega laenu; kinnisvara saab osta alla selle õiglase turuväärtuse; kinnisvara saab müüa üle selle õiglase turuväärtuse; kinnisvara saab ise parendada, s.t. väärtust tõsta. Kokkuvõtvalt on kinnisvara puhul võimalik väga palju ise ära teha.

Kinnisvara puhul saab raha teenida kahel viisil: selle väärtuse kasvult ning saades igakuist üüritulu selle kasutada andmiselt. Kõige parema tulemuse annab muidugi mõlema kombineerimine. Kinnisvaraga opereerimise teeb keeruliseks vajadus seda pidevalt hooldada.

3. ROBERT KIYOSAKI

„Robert Kiyosaki on investeerija, ettevõtja, õpetaja ja autor. Sündinud ja kasvanud Hawaii saarel, Robert Kiyosaki on neljandat generatsiooni Jaapani-ameeriklane.“ (Kiyosaki kodulehekülg)

Üks firmadest, mis talle osaliselt kuulub on Cashflow Technologies Inc. Selle firma toodete seast leiab näiteks lauamängu Cashflow 101. See lauamäng mõeldud õpetamaks finantsalaseid teadmisi nagu bilansi koostamine, tulude ja kulude üle arve pidamine, laenu mõju inimese elule, varade ja kohustuste eristamine jne. Kõike seda ja veelgi rohkem on võimalik õppida läbi mängu koos sõpradega. See mäng tegelikult võtab kokku ka enamiku teadmistest, mida Kiyosaki jagab läbi oma raamatute.

„Aastal 1994 Robert müüs ühe oma äridest ja, läbi oma investeeringute, võis jääda pensionile olles 47 aastane.“ (Kiyosaki kodulehekülg)

Kiyosaki on kirjutanud terve rea raamatuid jõukaks saamise teemadel. Igaüks neist käsitleb erinevat nurka sellest mahukast teemast. Samas kui võtta lugemiseks ainult kaks raamatut tema kirjutatutest, siis need võiks olla „Rich Dad Poor Dad“ ning „Retire Rich Retire Young“. Esimene neist on sissejuhatava materjalina väga vajalik, et mõista rikka, keskklassi ja vaeste mõtlemise erinevusi. See raamat on ilmunud ka Eesti keeles nime all „Rikas isa, vaene isa“, viimati 2005 alguses kordustrükkina. „Retire Rich Retire Young“ on aga rohkem kokkuvõttev raamat, RichDad seerias viies, kus on juttu konkreetsematest teedest rikkuse ja jõukuseni.


KOKKUVÕTE

Selleks, et rikkaks saada tuleb õppida. Õppida tuleb paljusid asju, mida üheski koolis täna ei õpetata. Seega on vaja käia kursustel ning seminaridel väljaspool haridusasutusi. Samuti õppida oma ning võimalusel ka teiste kogemusest.

Jõukas olemine ja rikkaks saamine on eelkõige mõtteviisi küsimus. Teatud viisil mõeldes järgneb raha nii või teisiti. Üheks heaks allikaks sellise mõtteviisi omandamiseks on minu arvates just Kiyosaki raamatud, mängud, audio materjalid ning töövihiku komplektid.

Jõukaks saamiseks on aga eelkõige vaja põhjust, sisemist motiveerijat, mis hoiaks inimest õigel kursil. Seda on vaja seetõttu, et meie ümber on tohutult ahvatlusi kulutada kohe ja ka sellist varandust, mida veel teeninud pole. „Me läheme kooli õppimaks seda, kuidas teha kõvasti rasket tööd. Mina kirjutan raamatuid ja loon tooteid mis õpetavad inimestele kuidas panna raha tööle nende endi heaks. Seejärel saavad nad nautida küllust, mida see suurepärane maailm pakub, kus
me elame.“ (Kiyosaki kodulehekülg)

ALLIKATE LOETELU

Franklin Covey Co. 1998. Väga efektiivse inimese 7 harjumust. Koolituse materjal. USA: Franklin Covey Co.

Eker, T. Harv. 2005. Secrets of the Millionaire Mind. New York: Harper Audio.

Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2000. Cashflow Quadrant. New York: Warner Books.

Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2001a. Rich Kid Smart Kid. New York: Warner Books.

Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2001b. Rikas isa, vaene isa. Tallinn: Sinisukk.

Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2003. Retire Young Retire Rich. New York: Warner Books.

Kiyosaki, Robert T. (Kodulehekülg) http://www.richdad.com/pages/teamrobert.asp (23.03.2005)

Rohn, Jim. 2003. 7 kava rikkuse ja õnne saavutamiseks. Tallinn: Nebadon.

** Antud artikkel pärineb siit